FDSL


   info@fdsl.tl
  (+670) 76505050

12 Distribuisaun Linux Ho Nia Targetu Utilizador

 

Barak los mudansa ne’ebe avansadu iha mundu distribuisaun GNU/Linux, komesa husi kompatibilidade hardware, utilizasaun ne’ebe fasil, no suporta ba repositorio software. Ho atributu hirak ne’e hamosu idea-idea husi desenvolvedores atu kria distribuisaun (distro) GNU/Linux ne’ebe uniku no bele responde ba nesesidade utilizador sira. No sai hanesan resultadu, iha nulu ba nulu distribuisaun aktualiza kada fulan, atus ba atus kada tinan, no hadau malu para tama sekuensia leten iha distrowatch.com.

Tuir mai iha 12 distribuisaun GNU/Linux ne’ebe famozu ho nia targetu utilizador sira.

1. Debian 
Debian distribuisaun GNU/Linux ne’ebe estavel, no apropriadu ba sistema servidor. Debian mos sai hanesan inan husi distribuisaun hanesan Ubuntu, Kali, no seluktan. Iha mais ou menus 37.500 pakote software ne’ebe suporta Debian no utiliza tool APT ou APTITUDE para atu instala ou renova software.

Debian hanesan sistema operasaun ne’ebe la’os ba utilizador baziku, maibe ba Sistema Administrator no utilizador avansadu. Debian disponivel ba  arsitektura (Processor) hanesan Intel, ARM, MIPS, PowerPC, s390, HP-PA no seluktan.

Download ISO Images husi Debian: Klik Iha Ne’e
Manual Utilizasaun: Klik Iha Ne’e

Linux Debian

 

2. Gentoo
Maluk sira mak gosta ho aktividade afina ou kompilar (compile) sistema, parece sei gosta distribuisaun hanesan Linux Gentoo ne’ebe atu instala aplikasaun ita presija halo kompilar kodigu fontes (source code) uluk lai. Aktividade kompilar ne’e to’o ikus sei hetan sistema Linux ne’ebe forte no optimal duni. Pasu dahuluk bainhira atu utiliza Gentoo ita tenser komprende lai aspektu iha Linux, tuir hanesan liafuan iha slogan Gentoo “If you learn a Linux distro you learn that distro, if you learn Gentoo you learn Linux“.

Gentoo hanesan sistema operasaun Linux ba utilizador sira ne’ebe hatene ona saida maka Linux ne’e.

Download ISO Images no manual utilizasaun Gentoo: Klik Iha Ne’e

Linux Gentoo

 

3. Red Hat Enterprise Linux (RHEL)
Distribuisaun Linux dahuluk ho targetu ba merkadu komersial. Lansa ho versaun ba servidor no disponivel ba arsitektura prosesor x86 inklui x86_64. Red Hat fornese treinamentu ba sertifikadu sistema admin liu husi kursu RHCSA / RHCE. Iha nivel global 80% total lukru hetan husi servico apoio no 20% husi formasaun no sertifikasaun.

Sistema operasaun nivel kompania ne’ebe flexibilidade, efisiensia, kontroladu, Red Hat Enterprise Linux sai hanesan solusaun bainhira ita hakarak iha sistema ne’ebe estavel no seguransa sai prioridade primeiru. Desde RHEL lansa komersial, la disponivel gratuita ona, maibe ita sei bele download Beta-Release ba objektivu edukasaun.

Download ISO Beta DVD Images husi RHEL: Klik Iha Ne’e
Manual Utilizasaun: Klik Iha Ne’e

Red Hat Enterprise Linux
 

4. Ubuntu
Ubuntu distribuisaun Linux derivadu husi Debian no hanesan sistema operasaun livre ne’ebe famozu tebes. Ubuntu sai hanesan solusaun ba utilizador tomak ne’ebe hakarak uza sistema Ubuntu iha area komputasaun desktop, ba servidor, cloud computing no mos ekipamentus mobile maka suporta atu hala’o Linux Ubuntu. Hanesan mos Debian, iha Linux Ubuntu bainhira atu instala no renova software nafatin utiliza tool APT.  Naran Ubuntu mai husi filosofia nasaun Africa do Sul ne’ebe signifika hanesan “Humanidade ba Ema Seluk“. Projetu Ubuntu ofisialmente hetan apoiu husi kompania Canonical Ltd. ho nain maka Mark Shuttleworth.

Lansa primeiru Ubuntu iha 20 Outobru 2004, no versaun-versaun foun Ubuntu sei lansa kada fulan 6 dalan ida para bele renova sistema seguransa no atualiza pakote aplikasaun. Ubuntu mai ho pakote software ne’ebe kompletu ona, disponivel livre, no hetan apoiu diak husi komunidade barak iha mundu tomak.

Download ISO Images husi Ubuntu: Klik Iha Ne’e
Manual Utilizasaun: Klik Iha Ne’e

 
Linux Ubuntu

 

5. Mageia
Mageia hanesan distribuisaun Linux ne’ebe dezenvolve husi eis fungsionariu Mandriva S.A (kompania ne’ebe kria Linux Mandriva). Mageia dezenvolvidu nudar projetu komunidade (hanesan Debian) no hetan apoiu husi organizasaun non-profit ho membru inklui kontribuidores ne’ebe eleitu husi komunidade Mageia.org.

Lansa versaun dahuluk husi Mageia iha 1 Junu 2011. Tuir siklu dezenvolvementu, Mageia sei lansa kada fulan 9, ho apoio kada versaun foun maka fulan 18.

Mageia la’os deit fornese sistema operasaun ne’ebe estavel no seguru, maibe oferese mos inovasaun teknolojia ne’ebe  atual iha mundu Open Source. Iha fungsaun barak ne’ebe importante tebes iha Mageia, hanesan ida maka Mageia Control Center, aplikasaun para konfigura sistema Mageia komesa husi hardware to’o software. Aliende ne’e mos, kuandu hakarak instala no renova software bele utiliza aplikasaun URPMI no RPMDrake.

Download ISO Images husi Mageia: Klik Iha Ne’e
Manual Utilizasaun: Klik Iha Ne’e

Linux Mageia

 

6. CentOS 
Karik hakarak utiliza sistema operasaun hanesan Red Hat Enterprise Linux (RHEL) maibe lakohi atu hasai osan barak, bele uza deit CentOS (Community ENTerprise Operating System). Nudar distribuisaun Linux ne’ebe dezenvolvidu husi fontes gratuita RHEL, CentOS hanesan projetu independente ho objektivu oferese distribuisaun GNU/Linux ne’ebe estavel ba institusaun ou individual no bele uza iha sistema Desktop ou Servidor maibe identiku nafatin hanesan RHEL. CentOS utiliza YUM nudar jestaun pakote software bainhira atu instala ou atualiza.

CentOS disponivel gratuitamente, suporta tekniku prinsipal fornesidu husi utilizador liu husi milis, forum web, no mos chat. Projetu CentOS la afiliadu ho Red Hat, hodi nune’e projetu CentOS la’o sem hetan ajuda saida deit husi Red Hat. Konaba apoiu finanseiru, CentOS bazeia husi donasaun ne’ebe utilizador sira no mos patrosinador/sponsor fo’o.

Download ISO Images husi CentOS: Klik Iha Ne’e
Manual Utilizasaun: Klik Iha Ne’e

Linux CentOS

 

7. Slackware 
Slackware distribuisaun GNU/Linux ne’ebe jeridu no dezenvolvidu husi Patrick Volkerding, no lansa ba publiku iha 17 Julu 1993. Slackware sai hanesan distro  Linux dahuluk ne’ebe famozu tebes iha nia tempo bainhira ema foin hatene konaba Linux. Diferente ho distribuisaun GNU/Linux seluk, Slackware bazeia ba prinsipiu KISS (Keep It Simple Stupid). Ne’e signifika katak Slackware mai ho aspeitu dejeinu sistema ne’ebe simples, no la fasil para utiliza. Jestaun pakote software ne’ebe la komplexu tebes hanesan RPM ou DPKG sai mos hanesan aspeitu seluk maka halo Slackware diferente, no propriadu ho prinsipiu KISS. Pakote aplikasaun iha Slackware maka TARBALLS ne’ebe ho ekstensaun tgz no .txz. Kontidu husi pakote inklui ona script instalasaun no deskripsaun husi pakote mensionadu.

Slackware destinadu ba utilizador Linux seniores no mos ema ne’ebe gosta ho dezafiu atu hakarak sai hanesan Linuxer (Utilizador Linux) konfiavel.

Download ISO Images husi Slackware: Klik Iha Ne’e
Manual Utilizasaun: Klik Iha Ne’e

Linux Slackware

 

8. OpenSUSE
OpenSUSE hanesan distro GNU/Linux ne’ebe dezenvolvidu ho apoiu komunidade liu OpenSUSE Project ne’ebe hetan tulun husi SUSE. Depois Novell halo aquisisaun ba SUSE Linux iha fula Janeiru 2014, Novell desidi para husik produtu SUSE Linux Profesional hanesan projetu open source. Iha tinan 2011 The Attachmate Group halo aquisisaun ba Novell no fahe Novell no SUSE sai kompania ne’ebe hamrik ketak-ketak. SUSE oferese produtu no servico iha area SUSE Linux Enterprise ne’ebe dezenvolvidu husi OpenSUSE.

Lansamentu dahuluk projetu komunidade OpenSUSE maka versaun beta husi SUSE Linux 10.0. Versaun foun husi OpenSUSE sei lansa kada fulan 18.

OpenSUSE mai ho jestaun pakote software ho naran YaST bainhira atu hakarak instala, hamos, ou atualiza pakote aplikasaun ne’ebe iha. Aliende ne’e mos, fungsaun Yast Setup wizard bele hodi konfigurasaun e-mail, LDAP, ou servidor web ho fasil.

Download ISO Images husi OpenSUSE: Klik Iha Ne’e
Manual Utilizasaun: Klik Iha Ne’e

Linux OpenSUSE

 

9. Linux Mint
Linux Mint nudar distro Linux ne’ebe famozu tebes bazeia husi klasifikasaun iha sitiu distrowatch.com. Linux Mint kunyesidu tamba fasil, apropriadu tebes ba se deit maka foin atu migrasaun ba Linux. Sistema operasaun Linux Mint derivadu husi Ubuntu, ho nune’e aplikasaun ne’ebe la’o iha Ubuntu bele mos la’o iha Linux Mint. Entretantu derivadu husi Ubuntu, Linux Mint fornese desktop ne’ebe elegantes no diferente husi Ubuntu.

Objektivu husi Linux Mint maka oferese sistema operasaun desktop ba utilizador ho gratuita, efisensia, fasil, elegantes no konfortavel para uza. Linux Mint mos mai ho apoiu codec multimedia ne’ebe kompletu, no aplikasaun hanesan Java, Adobe Flash no seluk-seluktan.

Download ISO Images husi Linux Mint: Klik Iha Ne’e
Manual Utilizasaun: Klik Iha Ne’e

Linux Mint

 

10. Kali Linux
Komesa fulan Marsu 2013, BackTrack ofisialmente troka naran ba Kali Linux, no versaun BackTrack 5.3 sai hanesan versaun ikus husi BackTrack. Kali Linux nudar distribuisaun ne’ebe kontinuasaun husi projetu BackTrack Linux, derivadu husi Debian ho objektivu para forense digital no teste penetrasaun seguransa sistema. Kali Linux dezenvolvidu no finansia husi Offensive Security. Kali Linux fornese koleksaun software ne’ebe relasionadu ho seguransa, inklui port scanner no password cracker.

Kali Linux apoiu sinkronizasaun ho repositorio Debian, fornese atualiza pakote aplikasaun ne’ebe up-to-date, no fasil atu instala ou renova pakote sira ne’ebe iha liu husi jestaun pakote APT.

Download ISO Images husi Kali Linux: Klik Iha Ne’e
Manual Utilizasaun: Klik Iha Ne’e

Kali Linux

 

11. Fedora
Fedora hanesan distribuisaun Linux dezenvolvidu husi Fedora Project no hetan apoiu husi Red Hat. Fedora iha komunidade nivel mundu ne’ebe bo’ot tebes no sai nudar distro ne’ebe Linux Torvalds uza. Visaun prinsipal husi Fedora maka sai hanesan teknolojia sistema operasaun ne’ebe avansadu no gratuita ho lisensa software open source. Fedora hanesan projetu pilotu husi Red Hat para produs distro Red Hat Enterprise Linux (RHEL) ne’ebe estavel, no lansamentu husi RHEL dezenvolvidu husi versaun Fedora. Sistema operasaun Fedora bele hetan 100% gratuita no livre atu distribui ba ema hotu.

Atu instala, hamos, renova aplikasaun iha Fedora bele uza jestaun pakote YUM, no APT-RPM hanesan alternativu.

Download ISO Images husi Fedora: Klik Iha Ne’e
Manual Utilizasaun: Klik Iha Ne’e

Linux Fedora

 

12. Arch Linux
Judd Vinet komesa hala’o projetu Arch Linux iha fulan Marsu 2002. Vinet lidera projetu ne’e to’o 1 Outobru 2007 depois entrega ba Aaron Griffin. Arch Linux hanesan distribuisaun Linux ho dejeinu sistema ne’ebe kaman no simples. Nudar sistema operasaun ba arsitektura i686 no x86_64, Arch Linux bele modifikadu tuir nesesidade. Arch Linux la determina orariu lansamentu hanesan distro seluk ezemplu Debian, Fedora no Ubuntu, maibe utiliza sistema “Rolling Release“. Ho liafuan seluk, atu renova sistema Arch Linux, utilizador presija deit renova pakote-pakote ne’ebe iha nia sistema laran deit. Arch Linux mai ho jestaun pakote PACMAN ne’ebe kaman no lais bainhira utilizadu hodi upgrade sistema.

Download ISO Images husi Arch Linux: Klik Iha Ne’e
Manual Utilizasaun: Klik Iha Ne’e

Arch Linux

 

Mak ne’e deit artiklu konaba “12 Distribuisaun Linux Ho Nia Targetu Utilizador” husi Autores. Iha barak los distro Linux ne’ebe iha, maibe Autores labele atu hakerek hotu iha ne’e.

Fontes: